South Coast

Novembri lõpuks jõudsime Perthi. Aasta oli siis 2013.

/../ Perth. Peatume Fremantle'i karvanpargis, mis on ajaloolise  linnasüdame lähedal ja siit on hea ligipääs linna. Teel on oldud kuu aega ja pärast nädalast linnapuhkust tuleb uuesti teele asuda. Plaan on sõita läänerannikut pidi päris lõunatippu välja ja seejärel võtta suund mööda lõunarannikut Victoriasse. /../

Teekond piltides.

Busselton Jetty is stretching almost 2 km out to sea

Cape Leeuwin Lighthouse

Karri forest near Pemberton

Climbing Clouchester tree, an old Karri tree used for firewatcing

Karri trees lined up. Treetops are some 80 meters higher.

Giant Tingle tree, Walpole

Albany

Princess Royal Harbour, Albany

Bald Head Walk along Flinders peninsula, Torndirrup NP.

The Stirling Ranges have some of the best wildflowers in Australia

Stirling Ranges NP

Western Australia Christmas trees (Nuytsia) flowering

Showy Banksia (Banksia Speciosa), Cape Le Grand NP

Cape Le Grand NP near Esperance

I didn't get bored though

Mundrabilla

Mundrabilla

 

Nullarbor plains coastline

Nullarbor plains coastline

Mt Wudinna, Eyre Peninsula, South Australia

Wudinna, Eyre Peninsula, South Australia 

West Coast

Üleval pool meid jälitanud 40+ kraadi kuumus oli Broomis mere ääres pisut mahedam, kuid päevasel ajal oli ikka üsna tüütult kuum. Õhtud olid see-eest mõnusad. Sai käidud väli-kinos vaatamas filmi Planet boy – lugu aborigeeni poisist, kes püüab ära hoida kaevanduse avamist oma koduaias, noorte (pärismaalaste) identiteediotsingutest jms. (tegevus toimus muidu samas Kimberly regioonis, kust olime läbi sõitnud). Mööda ei saanud ka mererannast ja pärlitest, kuid kokkuvõttes ei suutnud Broome meid kinni hoida kauem kui paar päeva, mille järel sõitsime edasi.

Broomist lõuna poole on tegelikult tükk tühja lauskmaad ja võsa. Lootsin näha ka Great Sandy Desert'it, kuid maantee läheb selle äärest siiski mööda ja peale paari düüni silmapiiril midagi muud näha ei olnud. Esimese pikema peatuse tegime seega alles 70 mile beach'il, mis oli küll väärt koht.

70 mile beach

Port Hedland on tööstus- ja sadamalinn, kust lähevad kümned suured kaubalaevad nädalas Hiina, Jaapani jt Aasia riikide poole, lastiks kivisüsi, erinevad maagid jms. Tahtmine oli ikka ära näha, mis see nimi kaardil endast tegelikult kujutab, aga kui toiduvaru nädalaks ostetud ja paak bensiini täis, mõned vaatamisväärsused kaetud, sõitsime edasi. Lääne-Austraalia kuulsaimas rahvuspargis Karijini's, mis asub Port Hedlandist lõunas, olid kahjuks suured põlengud (üle 90 000 hektari), suletud oli lisaks pargile ka ümberkaudseid teid ja seega pidime Exmouthi sõitma läbi Chistester-Millstream'i. Chistester pakkus isegi üsna häid vaateid ja maastik oli mõnus, isegi paar lühikest matkarada oli, Millstream ei paistnud millegi erilisega silma ja omas rohkem ajaloolist väärtust. Lihtsalt kämpisime, käisime jõgedes ujumas ja sõitsime edasi. Kusagil nendel kruusateedel sai ka vasak esimene ratas teravate kividega pihta. Kiirus 80kmh ja tee midagi eriliselt halba ei olnud, kuid saatuslikuks sai vähe suuremate kividega 10 meetrine teelõik, mille tagajärjeks oli umbes 5 sentimeetrine lõhe keset rehvi.. Võtsin kasutusse varurehvi ja tegin plaani mõnes suuremas kohas mõlemad esirehvid välja vahetada – nagunii olid need juba kulumispiiri lähedal ja olin vahetust tükk aega edasi lükanud.

Chistester

Chistester

Exmouth osutus võrdlemisi metsikuks piirkonnaks, mis meeldis meile nii väga, et jäime sinna pea-aegu nädalaks. Laenutasime Exmouthist snorgeldamiseks varustuse ja sõitsime poolsaare lääne- (avamere) poolsesse külge Ningaloo riifi äärde mitmeks päevaks kämpima. Päevad möödusid enamasti peadpidi vees solberdades ja kalu ja koralle vahtides. Ikka väga kena on veealune maailm. Muuhulgas õnnestus näha ka raisid ja merikilpkonnasid, aga haisid kahjuks mitte -outer reef'il (riifi ookeanipoolses küljes) oleks ilmselt suurem tõenäosus, kuid see jääb kaldast liialt kaugele. Võib-olla järgmine kord. Veest vabal ajal käisime läbi ka need mõned matkarajad, mis Cape Range'i ahelikul olid, kuid väikse vihjena võib öelda, et parim matkarada on täiesti tähistamata asukohas mägede idapoolsel (sisemaa) küljel Charles Knife Road'il ja järgib oru keskel oleva järsu mäeaheliku harja. Auto saab jätta teeäärsesse taskusse, võsast algavale teele sätitud sildist Track closed, dangerous cliff edge ei tasu ennast häirida lasta, sest vaated on seda väärt ja tegu ei ole ohtliku ega raske rajaga.

Track near Charles Knife rd

Yardie Creek Gorge, Cape Range

Viimasel ööl enne ärasõitu otsustasime merikilpkonnasid otsima minna, sest olime nende värskeid pesasid rannas näinud. Hea meel oli olla õigel ajal õiges kohas. Asusime teele pisut pärast päikseloojangut ja käisime läbi kaks randa poolsaare tipus, kus on nende pesitsusala põhjapiir. Esimene rand oli tühi, kuid teises rannas nägime üsna kohe paarikümnemeetriste vahedega kolme paari jälgi veest välja tulevat ja ainult ühtesid tagasi minevat. Kilpkonnad! Hiilisime vaikselt ligi, kõigest paari meetri kaugusele (rahvuspark jagab ka infot, kust merikilpkonni otsida ja kuidas neid vaadelda nii, et neid ei häiri) ja jälgisime umbes tunni jagu täiskuu valguses meetri pikkuseid loggerhead'e pesa kaevamas ja munemas.

Shell beach, Shark Bay.
One of only two beaches in the world made entirely from shells.

Exmouthist lõunasse sõites põikasime igaks-juhuks läbi ka Coral Bay'st (väike turismilinnak, kus saab käia snorgeldamas ja võtta kõiksugu tuure merele ja outer reef'ile vaalhaisid ja manta raisid vaatama), kuid Exmouthis oli juba üht-teist põnevat nähtud ja nii sõitsime edasi läbi Carnarvoni Shark Bay poole. Maastike poolest jätkuvad suured liivadüünid ja madal võsa sarnaselt Exmouthiga. Tõsi, madalas rannikuvees nägime haisid kümnete kaupa ujumas, aga muu mere-elu jäi varjatuks; Monkey Mia ja delfiinid? .. võib-olla, kui varem pole tutvust teinud, siis pakub elamuse, aga üldjoontes on hoopis huvitavam lõunasse edasi sõites Galbarri rahvuspark.

Carnarvon jetty

Natural Window, Galbarri NP

IX

Viimasel oktoobrikuu päeval asusime farmist teele. Plaan oli kõigepealt paariks päevaks minna Darwinisse, kus seni olime ainult korra viisa-asju käinud ajamas, ja pärast seda edasi läbi Kimberly Broomi poole. Väike ring Darwinis tehtud, põikasime tagasitulles läbi ka Adelaide river äärest Kakadu rahvuspargis, mis on üks kuulsatest krokodillijõgedest. Saltied ehk soolavee krokodillid, Austraalias suurimad kiskjad, asustavad Adelaid r.'i iga paarisaja meetri tagant – väiksemad (3-4m) tihedamini ja natuke pikema vahemaa tagant juba vanad ja suured 5-6 meetrised (krokodillid kasvavad elu lõpuni). Jõe äärde oli põhjust minna seetõttu, et seal on aastakümnetega traditsiooniks saanud krokodillide söötmine: pannakse lihatükk „õnge“ otsa ja kui jõel kruiisides ujub krokodill külje alla, siis lastakse tal seda õhust püüda. Kogu protsessi mängitakse iga kroksiga paar korda läbi ja lastakse neil päris kõrgele hüpata, enne kui nad oma auhinna kätte saavad. Jõgi on nii tihedalt kroksidega asustatud, et jõel sõites on absoluutselt garanteeritud kroksidega kohtumine, seda nii Adelaide r'il kui veelgi (kuri)kuulsamal Mary river'il, kus paraku on igal aastal ka mitu surmaga lõppevat õnnetust – torgitakse omapäi paadist krokse või minnakse rumala peaga ujuma vms.

Katherine'st edasi Kununurra poole sõites läheb tee väga ilusaks, sirged asenduvad rohkem kurvidega ja vaated on kenad mägised – enne Lääne-Austraalia piiri algav mäestik on osa Ida-Kimberly regioonist. Enne Kununurrat keerasime peateelt kõrvale väiksemaid kohti vaatama ja leidsime väga häid näiteid Ida-Kimberly'st: Keep River NP, mis asub NT/WA piiril Põhjaterritooriumi poole peal ja Lake Argyle, mis asub Lääne-Austraalia poole peal. Loodus on väga efektne, kõrbelise ilmega mäed (tegu on savanni-vöötmega), hõre puistu eukalüpti ja boabi puudega. 

Victoria river (NT)

Victoria river roadhouse

Hwy

Keep river NP, mis on pea-asjalikult maastiku-kaitseala, laiub ca 30-40 km ulatuses maanteest põhja suunas. Jarnem ja Gurrandalng walks olidki päris huvitavad, esimene neist viis liivakivi formatsionide juurde, sarnased Bungle Bungle kaljudega (Purnululu NP), teine tegi tiiru mäejalamil. Kununurrast lõunas asuv Bungle Bungle, mis küll on ligipääsetav ainult nelikveolisega, on paraku järgmise aastani põlengute tõttu suletud. 

Lake Argyle on paisjärv, mis varustab veega Kununurra regiooni istandusi ja istub mugavalt järskude mäekülgede vahel peidus. Tõsine kontrast on näha seda ümber-ringi laiuvat pool-kõrbe ja korraga sellist suurt sügavsinist järve. Ujumas käisme aga mitte järves, vaid mäeharjale rajatud basseinis - üle 40 kraadises kuumas poleks paremat kohta osanud tahtagi.

Lake Argyle

Aasta-aegadest rääkides on hetkel vihmahooaja eelne nö build-up'i periood. See on vihmaperioodi eelne aeg, kus saabuvad esimesed äiksetormid ja esineb hoovihma – kuival hooajal ei saja siin kuude kaupa tilkagi. November on ka väga kuum ja kuiv kuu, 40-45 kraadi on tavaline ja õhuniiskus võib langeda vabalt alla 10%. Õhtul magama jäädes oli tavaline temperatuur 35 ringis ja hommikul ärgates 28-30. Maapinnast öö läbi õhkav kuumus, mille päike on päeval kütnud 60+ kraadini, ei tee asja kergemaks ja esimest korda läks vaja alusmatti mitte külma ja niiskuse eemalhoidmiseks, vaid et ennast kuidagi kuumast isoleerida (ebaõnnestunult). Päevad algasid seetõttu ka varakult juba enne päiksetõusu, et jahedamat aega maksimaalselt ära kasutada.

Kununurras tegime ainult lühikese peatuse, et varusid täiendada ja edasi Kimberly keskosa poole liikuda. Kimberly nägemine tagaveolisega on teatud ulatuses ja sõltuvalt aasta-ajast (ja tahtmisest) täiesti võimalik, kuid enamus põnevaid kohti jääb Derby poolsesse külge. Praegusel aasta-ajal on ka mõttetu üritada Kimberly keskossa viivat Gibb River Road'i ilma nelikveoliseta täies ulatuses läbida. Jõgedes tõusev veetase ja pehme liiv pole Falconile hea kombinatsioon ja kohe alguses oleks saanud takistuseks Pentecost river - seega liikusime põhimaanteed pidi mere äärde Derbysse ja tegime väikse haagi tagasi Windjana Gorge juurde. Derby poole sõites muutus maastik pärast Halls Creek'i igavaks lauskmaaks ja edasi oligi tuhandeid kilomeetreid võsa, sekka üksikud cattle station'id ja aborigeenide community'd. Windjana Gorge NP oli pea ainuke rahvuspark, mis veel lahti oli - rahvuspargid suletakse siin vihmahooaja ootuses novembri jooksul varakult, kuigi ilm võib veel olla hea, ja sagedaste põlengute tõttu pannakse parke tihti kinni. Aga Windjana Gorge'i kanjoni ja magevee krokse täitsa tasus vaatama minna. Broomi jäime peatuma kolmeks päevaks. 

Windjana gorge

Windjana gorge

Derby prison boab

Broome