West Coast

Üleval pool meid jälitanud 40+ kraadi kuumus oli Broomis mere ääres pisut mahedam, kuid päevasel ajal oli ikka üsna tüütult kuum. Õhtud olid see-eest mõnusad. Sai käidud väli-kinos vaatamas filmi Planet boy – lugu aborigeeni poisist, kes püüab ära hoida kaevanduse avamist oma koduaias, noorte (pärismaalaste) identiteediotsingutest jms. (tegevus toimus muidu samas Kimberly regioonis, kust olime läbi sõitnud). Mööda ei saanud ka mererannast ja pärlitest, kuid kokkuvõttes ei suutnud Broome meid kinni hoida kauem kui paar päeva, mille järel sõitsime edasi.

Broomist lõuna poole on tegelikult tükk tühja lauskmaad ja võsa. Lootsin näha ka Great Sandy Desert'it, kuid maantee läheb selle äärest siiski mööda ja peale paari düüni silmapiiril midagi muud näha ei olnud. Esimese pikema peatuse tegime seega alles 70 mile beach'il, mis oli küll väärt koht.

70 mile beach

Port Hedland on tööstus- ja sadamalinn, kust lähevad kümned suured kaubalaevad nädalas Hiina, Jaapani jt Aasia riikide poole, lastiks kivisüsi, erinevad maagid jms. Tahtmine oli ikka ära näha, mis see nimi kaardil endast tegelikult kujutab, aga kui toiduvaru nädalaks ostetud ja paak bensiini täis, mõned vaatamisväärsused kaetud, sõitsime edasi. Lääne-Austraalia kuulsaimas rahvuspargis Karijini's, mis asub Port Hedlandist lõunas, olid kahjuks suured põlengud (üle 90 000 hektari), suletud oli lisaks pargile ka ümberkaudseid teid ja seega pidime Exmouthi sõitma läbi Chistester-Millstream'i. Chistester pakkus isegi üsna häid vaateid ja maastik oli mõnus, isegi paar lühikest matkarada oli, Millstream ei paistnud millegi erilisega silma ja omas rohkem ajaloolist väärtust. Lihtsalt kämpisime, käisime jõgedes ujumas ja sõitsime edasi. Kusagil nendel kruusateedel sai ka vasak esimene ratas teravate kividega pihta. Kiirus 80kmh ja tee midagi eriliselt halba ei olnud, kuid saatuslikuks sai vähe suuremate kividega 10 meetrine teelõik, mille tagajärjeks oli umbes 5 sentimeetrine lõhe keset rehvi.. Võtsin kasutusse varurehvi ja tegin plaani mõnes suuremas kohas mõlemad esirehvid välja vahetada – nagunii olid need juba kulumispiiri lähedal ja olin vahetust tükk aega edasi lükanud.

Chistester

Chistester

Exmouth osutus võrdlemisi metsikuks piirkonnaks, mis meeldis meile nii väga, et jäime sinna pea-aegu nädalaks. Laenutasime Exmouthist snorgeldamiseks varustuse ja sõitsime poolsaare lääne- (avamere) poolsesse külge Ningaloo riifi äärde mitmeks päevaks kämpima. Päevad möödusid enamasti peadpidi vees solberdades ja kalu ja koralle vahtides. Ikka väga kena on veealune maailm. Muuhulgas õnnestus näha ka raisid ja merikilpkonnasid, aga haisid kahjuks mitte -outer reef'il (riifi ookeanipoolses küljes) oleks ilmselt suurem tõenäosus, kuid see jääb kaldast liialt kaugele. Võib-olla järgmine kord. Veest vabal ajal käisime läbi ka need mõned matkarajad, mis Cape Range'i ahelikul olid, kuid väikse vihjena võib öelda, et parim matkarada on täiesti tähistamata asukohas mägede idapoolsel (sisemaa) küljel Charles Knife Road'il ja järgib oru keskel oleva järsu mäeaheliku harja. Auto saab jätta teeäärsesse taskusse, võsast algavale teele sätitud sildist Track closed, dangerous cliff edge ei tasu ennast häirida lasta, sest vaated on seda väärt ja tegu ei ole ohtliku ega raske rajaga.

Track near Charles Knife rd

Yardie Creek Gorge, Cape Range

Viimasel ööl enne ärasõitu otsustasime merikilpkonnasid otsima minna, sest olime nende värskeid pesasid rannas näinud. Hea meel oli olla õigel ajal õiges kohas. Asusime teele pisut pärast päikseloojangut ja käisime läbi kaks randa poolsaare tipus, kus on nende pesitsusala põhjapiir. Esimene rand oli tühi, kuid teises rannas nägime üsna kohe paarikümnemeetriste vahedega kolme paari jälgi veest välja tulevat ja ainult ühtesid tagasi minevat. Kilpkonnad! Hiilisime vaikselt ligi, kõigest paari meetri kaugusele (rahvuspark jagab ka infot, kust merikilpkonni otsida ja kuidas neid vaadelda nii, et neid ei häiri) ja jälgisime umbes tunni jagu täiskuu valguses meetri pikkuseid loggerhead'e pesa kaevamas ja munemas.

Shell beach, Shark Bay.
One of only two beaches in the world made entirely from shells.

Exmouthist lõunasse sõites põikasime igaks-juhuks läbi ka Coral Bay'st (väike turismilinnak, kus saab käia snorgeldamas ja võtta kõiksugu tuure merele ja outer reef'ile vaalhaisid ja manta raisid vaatama), kuid Exmouthis oli juba üht-teist põnevat nähtud ja nii sõitsime edasi läbi Carnarvoni Shark Bay poole. Maastike poolest jätkuvad suured liivadüünid ja madal võsa sarnaselt Exmouthiga. Tõsi, madalas rannikuvees nägime haisid kümnete kaupa ujumas, aga muu mere-elu jäi varjatuks; Monkey Mia ja delfiinid? .. võib-olla, kui varem pole tutvust teinud, siis pakub elamuse, aga üldjoontes on hoopis huvitavam lõunasse edasi sõites Galbarri rahvuspark.

Carnarvon jetty

Natural Window, Galbarri NP