Peale Valparaisost naasmist oli meil p6him6tteliselt kaks valikut - kas minna p6hja poole v6i l6una poole. P6hja pool oleks sihtkohaks San Pedro de Atacama ja l6unas Púcon. Ise-enesest pole valikute tegemine ka just liiga kerge, kuna Tsiili on ikkagi v2ga suur (pikk) maa ning vaatamist v22rt kohti palju.
Kuna ML'il polnud enam tagasiminekuni kaua j22nud ja kaotasime aega ka minu koti varguse t6ttu, valisime l2hema sihtkoha ehk Puconi. L2hem t2hendab siiski 800 kilomeetrit, kuid hea on selle juures see, et saab kasutada 88busse - 8htul istud bussi peale ning hommikul astud sihtkohas bussist v2lja. Vedavaks bussifirmaks osutus yks suurematest - Condor bus - ja liinile pandud buss oli nii mugav, et magasime s6na otseses m6ttes terve tee.
Bussis6idu erip2radest. Piletit bussi sisenedes ette n2itama ei pea - kui buss on s6itma hakanud, siis reisisaatja kogub ise piletikontsud kokku ja misiganes p6hjusel kirjutatakse yles ka iga inimese nimi, passi number, telefon ja sihtkoht. Sihtkohast ma saan aru, aga ylej22nud andmete kogumine tundub olevat mingi turvalisuse n6ue. Turvalisusest r22ikides - p6hja poole s6ites on alates kolmandast regioonist maanteel politsei kontrollpunktid, kus kohustuslikus korras k6ik rekkad ja bussid peavad ennast registreerima. Mille jaoks, j22b v2hemalt mulle praegu m6istatuseks. Kuulduste j2rgi toimub teise regiooni sisenedes ka juba inimeste passikontroll (nagu piiripunkt riigi sees), see on siis l2henedes Peruule. V6imalik, et siin on teadagi-mis-liiki kuritegevus aktuaalne, mida siis yritatakse v2lja juurida. Minu jaoks t2hendab see seda, et kolmandast regioonist edasi ma ei p22se, kuna koos kotiga l2ks ka pass...
Pucon asub Araucania regioonis (IX), mis on nime saanud siinsetel aladel kunagi laialdaselt levinud Araukaaria metsade j2rgi. Puconi l2hedal on kaks suuremat riiklikku rahvusparki Huerquehue ja Villarica ning era-algatuslikult loodud El Cañi reservaat. Seega v2ga hea alguspunkt p2evaste matkade tegemiseks, kuna populaarsematesse kohtadesse l2heb ka yhistransport. Kolme p2eva jooksul j6udsime teha kaks pikemat jalgsimatka Huerquehue ja El Cañi parkidesse ja mingi ettekujutus siinsest tyypilisest metsakooslusest t2itsa tekkis. P6hiliseks puuliigiks on madalamal m2gedes l8unap88k kohaliku nimega Coigüe (Nothofagus dombeyi) ja alustaimestikuks on tihe bambusev6sa, k6rgemale m2gedesse j6udes lisandub puurindesse ka araukaaria, mis on m2nni kauge sugulane.
Meie kylastuse ajal on k6rgemal m2gedes veel t2ielik kevad, v6rreldav aprilli kuuga Eestis. Metsa all on palju lund, kohati rohkem kui meetri paksuselt ning heitlehised puud hiirek6rvus v6i alles pungades. Madalamal on muidugi soojakraade rohkem, sisalikud v6tavad puutyvedel p2ikest ning lilled 6itsevad.
Puconist vaid "kiviviske" kaugusel asub yks Tsiili aktiivsetest vulkaanidest - Villarica. Viimati purskas Villarica alles k2esoleval aastal, praegu on rahulikum periood, kuid kraatris on siiski vedel laava, niiet m2gi "suitseb" pidevalt ning 88siti on n2ha suitsult v6i pilvedelt tagasipeegelduvat punast kuma. Matkaraja algusesse ei saa muidu, kui oma s6iduvahendiga (ca 20km linnast), niisiis piirdusime ainult vaatega :)
kolmapäev, 30. november 2011
Púcon
Valparaiso
Peale yhte puhkusep2eva Santiagos s6itime nyyd juba koos ML'ga 120km edasi mere 22rde Valparaíso'sse. See on huvitav linn, kus esmapilgul torkavad silma m2en6lvu katvad v2rvilised majad, seinu katvate graffitite rohkus ja funikul88rid, mis yhendavad mere22rset ning m2en6lval asuvaid linnaosasid.
Buss paneb meid maha paar kilomeetrit hostelist eemal, niiet teeme v2ikse jalutusk2igu m88da Puedro Montti t2navat hostelini. Siinsete linnadega on yldiselt v2ga lihtne, sest t2navanimed on igas linnas umbes samasugused ja korduvad ning j22vad h2sti meelde. Peamiselt on need nimetatud Tsiili ajaloos t2htsate inimeste j2rgi. N6uka ajal oli meil ka vist nii.
Hostel Casa Limon Verde asub m2ekyljel, vanalinna piirkonnas. Piirkond ise ei tundu just v2ga turvaline, ilmselt paljuski t2nu pisut r22mas majadele ning seinu katvatele joonistustele - p6him6tteliselt on siinkandis k6ik seinad pilte t2is maalitud; aga sellega muidugi harjub. Hostelis siiski n2idatakse linna piirkondi, mis on populaarsemad ja yhtlasi ka samas k6rval asuvat linnaosa, kus on k6rge kuritegevus ja kuhu ei soovitata 88sel minna. Linnat2navatel, mis labyrindina majade vahel kulgeb, sattusime tahtmatult sinna ysna l2hedale, kuid patrullpolitseinikud, kes s6itsid raudv6retatud klaasidega dziibis, palusid meil tagasi ohutumasse piirkonda p88rduda. Kyllalt turvalisest P6hja-Euroopa v2ikelinnast tulnuna ikka ei adu p2ris h2sti L6una-Ameerika eluolu. Ja Tsiilit peetakse L-Am k6ige turvalisemaks riigiks. Muidugi tuleb 2ra nimetada, et turvalisus on reeglina just linnade teema ja maapiirkonnad on tunduvalt ohutumad ja s6bralikumad, kus (v2idetavalt) ka lukustamata autodesse sisse ei tungita ning asjad pysivad yldiselt seal, kuhu need on j2etud.
Jalutame linnas majade vahel, proovime 2ra ligi 100 aasta vanused funikul88rid, mis siiani inimesi yles-alla s6idutavad ja k2ime meretoitu s88mas.
laupäev, 26. november 2011
Santiago de Chile
Santiagosse j6udes v6tab mind vastu soojalaine. Kuigi p2eval on nii 30+ kraadi sooja, on siin Tsiili m6istes varakevad. Palju kuumemaks kyll ei tohiks minna, kuid puud on 6ites ja just lehte l2inud v6i minemas. Kuna suvel siin ei saja kohe mitte yldse, siis kuivab ilma kastmata k6ik.
Santiago on L6una-Ameerikas yks t2htsamaid linnu, olles piirkonna finants- ja 2rikeskus. Seda on n2ha ka linnapildis, kus kerkivad moodsad pilvel6hkujad v6i siis arenevas infrastruktuuris. Siin on ka t2itsa korralik metroo, mida j2tkuvalt edasi ehitatakse ja t2iendatakse. Ja seda on tunda ka hindadest, mis on Eestiga v6rreldes yldjoontes samad, kohati ka k6rgemad. Muidu nagu suurlinn ikka - tihe liiklus, majade vahel sagivad inimesed, k6rghooned, sudu. T6si, Bellavista rajoonis, kus mina elan, on valdavalt yhe-kahekordsed vanalinna hooned ilusate v2rviliste fassaadide ja joonistustega. Linnast saab hea vaate yhest kahest linnas asuvast m2ekynkast: Cerro Santa Lucía v6i Cerro San Cristóbal.
Tsiili keskosa loodus tundub v2ga kodune, euroopap2rane, ja millegi erilisega ei raba. See on nagu segu Itaaliast ja Hispaaniast. Inimesed on samuti kyllalt euroopalikud ja nii ei saagi millestki aru, et asun teisel kontinendil. Aga seda tuleb siis uurida :)
teisipäev, 22. november 2011
Lend II
Hommikul kell 6:15 seisid koos minuga Fiumicino lennujaama check-in´is veel umbes 5 inimest, mis oli p2ris hea tulemus, arvestades et lennukile peaks mahtuma v2hemalt 240. Yhesonaga - midagi oli valesti. Lennufirma esindus oli suletud, kuid infotabloolt andis v2lja lugeda, et oodatav v2ljumine on 13:50, mitte 8:05. Niisiis veel ootamist, kuid r22kides teistega, lugesime Aerolinease letil v2lja umbes sellise teksti "lend on edasi lykatud ja palume k6igil v6tta takso hotelli Ergife. Hotell maksab taksos6idu eest". Kogu jutt oli muidugi anult itaalia keeles ja asjaajamine tundus olevat ka samasugune. T2nu yhele Argentiinlasele saime siiski jutule pihta ning taksoga Roomas asuvasse hotelli. Hotelli reception oli kyll veits yllatunud, kuid raha nad taksojuhile maksid ja anti oma tuba ning oligi paras aeg k2es yheks korralikuks hommikusoogiks. Selgus, et siin hotellis peatusid k6ik ylej22nud reisijad, kelle reis oli minuga yhel ajal tyhistatud. Mina polnud aga transfer reisija ja 6igust hotellile mul tegelikult polnud. Tundub, et 6nnestus olla lihtsalt 6igel ajal 6iges kohas :)
Hotellist viidi k6ik koos suurte bussidega lennujaama (loomulikult yhtegi asjapulka polnud juures ja p6him6tteliselt v6is yksk6ik kes v2ikse bussis6idu kaasa teha). Kella 14:30 paiku oligi Aerolineas Argentinas lopuks niikaugel, et lend vois alata. Seekord oli soiduvahendiks yks vaga kulunud valimusega Airbus A340-200, niiet ma ei imesta kui lend j2i 2ra seet6ttu, et lennuk oli lihtsalt katki. Neid lennukeid tootis Airbus ainult m6nikymmend tykki rohkem kui 15 aastat tagasi. Lennu alguses n2idati turvavarustuse kasutamist ekraanidelt, mis olid laest yles-alla lastavad (vanad kineskoopekraanid loomulikult!), aga lint ei saanud veel l6puni k2ia kui ekraanid millegip2rast lakke kadusid ja seej2rel j2lle alla vajusid. Stjuuardesid vahetasid omavahel pilke ja tammusid pisut n2rviliselt jalalt jalale. Lend ise oli muidu p2ris huvitav kuni pimedani, kuna s6itsime t2pselt yle Sahara k6rbe. Kui Marokos k2ies n2gime ainult tykikest liivak6rbe Erg Chebbis, siis Alzeerias sai suuremate ja v2iksemate liivaluidete kohal s6ita tunde - kordades suuremad alad, kui Eesti pindala ja t2iesti inimtyhjad. Ainult harva oli n2ha m6nda teed l2bi k6rbe minemas, veel v2hem kylasid. Aga ikkagi on k6rb huvitav.
Buenos Airesesse j6dis lennuk kell 1 oosel. Kuna mu pileteid muudeti ikka mitu korda ja Rooma Check-inis sain mingil p6hjusel t2iesti yllatuslikult veel kolmanda versiooni piletitest (hilisem ), siis BA lennufirma kassast sain endale hotelli voucheri ja taksosoidu pileti. Hotelli j6udsin alles poole 3 paiku, aga kuna j2rgmisel p2eval ootasid t2htsad syndmused, siis tuli ennast korda teha. Kaheks tunniks ronisin kyll voodisse, aga und ei tulnudki sel oosel. Kell 7 sai hotelli restoranis syya ning 7:45 ootas mind juba takso, millega sain Jorge Newbery lennujaama.
BA´s on kaks suurt lennujaama - Ezeizast v2ljuvad rahvusvahelised kauglennud ning Aeroparque Jorge Newbery'st (kohalikud nimetavad seda lihtsalt Aeroparque ja ei pruugi Jorge Newbery nime teadagi) riigisisesed (domestic flights) ja kontinentaalsed lennud. Minu lend l2ks kell 10:10 Santiago de Chile`sse. Seisin j2lle check-in´i sabas kui tuli j2rsku meelde - telefon j2i taksosse! Ja lennuni oli j22nud vaid 1,5 tundi, mille jooksul tuli kysida taksos6idule kulunud rahale refund´i Aerolinease kassast ning siis pyyda kuidagi yhendust saada taksojuhiga. L2ksin k6igepealt lennujaama infoletti ja parema puudumisel sain helistada hotelli. Tuli v2lja, et telefon oligi sinna viidud. Kuid lennu v2ljumiseni oli j22nud ainult tund aega ja seega ma poleks saanud enam ise yhte edasi-tagasi reisi taksoga teha. Sain kuidagi hotelli receptioniga kaubale, et nad annavad telefoni m6nele taksojuhile ja mina maksan k2ttesaamisel. V6i umbes selline kaup oli, sest hotellis just liiga h2sti inglise keelt ei osatud. Igatahes ajasin veel raha-asjad kiirelt korda ning l2ksin kokkulepitud kohta seisma. Minutid muudkui tiksusid, taksod voorisid m88da. Vehkisin k2tega ja vaatasin, kas kellegil on minu telefoni k2es. Aeg l2ks ikka edasi, algas juba boarding time, aga mina passisin ikka veel tee 22res ja pyydsin oma telefoni tabada. Ega p2ris kindel ka ei saanud ju olla, et nad taksofirmaga kaubale said. Mina aga pidin veel l2bima nii passikontrolli kui turvakontrolli ja mul polnud aimugi, kui kaua see aega v6tab; fuajees oli inimesi p2ris palju. Roomas v6ttis 45 minutit 2kki, sel juhul ma ei j6uaks. See oli esimene suur dialemma: kas oodata taksot, et 2kki see tuleb ja riskida lennust mahaj22misega, v6i j2tta see telefon ning minna lennukile. Umbes 40 minutit enne v2ljumist ma loobusin ootamisest ja jooksin lennukile. K6ik sujus minuti pealt ja sain kenasti peale. Telefonita.
Yks lahe kogemus Aerolineasega oli see, et BA check-in'is anti k6igile v2ike paberkott toiduga kaasa. Ja see oli alles alustuseks, sest s6idu ajal pakuti veel ka l6una sn2kki (tasuta loomulikult), kuigi lend oli ainult pisut yle kahe tunni pikkune. SAS n2iteks ei suutnud isegi tasuta vett pakkuda 3,5 tunnisel lennul...
neljapäev, 17. november 2011
Lend I
