Kõrbeteed

Peale ML tagasip88rdumist Eestisse novembri l6pus j2in veel n2dalaks Santiagosse oma asju klaarima, kuid kokkuv6ttes ei ole ikka muud lahendust, kui tulla Eestisse uut passi tegema. Kunagi...

Niisiis lykkasin selle teema m22ramatuks ajaks edasi, pakkisin asjad ja ostsin bussipileti Calama'sse, et sealt San Pedro de Atacamasse s6ita. Tur-Bus'il k2ib ka otseliin, kuid piletid on kallid ja valisin odavama variandi eraldi piletite ja ymberistumisega Calamas. Santiagost San Pedro'sse s6idab buss rohkem kui 24 tundi, vahemaa on umbes sama suur kui Tartust Budapesti...

San Pedrosse j6udsin p2ev hiljem kella 11 paiku 88sel omamata suuremat ettkujutust, mis kohaga on tegemist. Igaks juhuks olin varem v2lja otsinud ka yhe odavama hosteli, kus v6iks peatuda, kuid kohale j6udes selgus, et bussijaam asub kohe linna servas ja seet8tt jalutasin linnast m88da kuivanud j6es2ngi pisut eemale ning leidsin hea telkimiskoha!

San Pedro de Atacama linnakeses elab umbes 2000 inimest ja selle ajalugu ulatub koloniaalaja algusesse. Sellest ajast p2rineb n2iteks linnasydames asuv ilus savist ehitatud kirik. Savist v6i t2psemalt savi ja 6lgede v6i muu orgaanilise sidusaine segust (ingl.k. Adobe) on siin yldiselt ka k6ik muud hooned, muuhulgas kaasaegsed. Kuna vihma ju sisuliselt ei saja, pole probleemi, et vesi katuse minema viiks.

Linnasyda koosneb pea eranditult turismilt kasu l6ikavatest asutustest - kohalikud turismikorraldajad (neid on siin kymneid ja kymneid), suveniiripoed, stiilsed kohvikud ja baarid, hostelid ja hotellid jne. Tsiili kohta tuleks 2ra m2rkida ka seda, et turism on siin v2ga h2sti korraldatud - see t2hendab, et raha kysimist juhuse hooleks ei j2eta. Teenuseid on palju, aga k6ik maksab. N2iteks on k6ik rahvuspargid ja muud looduslikud vaatamisv22rsused, mille vastu inimesed huvi yles n2itavad, tasulised. Tee v6i raja peal on "infopunkt", kus seletatakse k6ik lahti, mida vaadata, kuhu minna, kaua aega kulub jne., maksta saab sealsamas (hinnad on erinevad, k6ikudes 2000-4000 peeso vahel, mida seni n2inud olen, kuid l6unas on ka tunduvalt kallimaid parke, nt Torres del Paine). Yhest kyljest ma saan sellest l2henemisest aru ja turismi peabki korraldama, et peale turistide lahkumist kord s2iliks (Eestit kylastatavate turistide hulk on ikka v2ga v2ike v6rreldes nende massidega, kes Tsiilis ringi liiguvad), kuid teisalt on tegemist puht-kapitalistliku l2henemisega, kus k6ik v2hegi v22rtuslik (ja ka pseudo-v22rtuslik) pannakse raha teenima.

San Pedrost m6nekymne kuni saja kilomeetri raadiuses on vaadata palju, arvestades linna asukohta ja ymberkaudset loodust, niiet ma tegin endale v2iksema valiku. Rentisin endale jalgratta esialgu kaheks 88p2evaks umbm22rase sooviga linnast eemale s6ita ning k6rbega veidi sygavamat tutvust teha, kuna p6hilised huviv22rsused asuvad linnast eemal ning jalgsi nendeni ei j6uaks.

Peale ratta rentimist v6tsin suuna linna l2hedal asuvasse orgu Valle de la Luna. Esialgu see v2ga eriline ei tundunud, kuna olen varem k2inud nii k6rbes kui m2gedes, kuid siin andis kohale isikup2ra m2gede ja oru tekkelugu. Org ise asub m2eahelikus Cordillera de la Sal, mis on tekkinud kunagise j2rve p6hja settinud mineraalidest ning sooladest. Aja jooksul on nii vesi kui tuul maastiku ymber kujundanud ja andnud ilme, nagu seda t2na n2ha v6ib.