kolmapäev, 30. november 2011

Valparaiso

Peale yhte puhkusep2eva Santiagos s6itime nyyd juba koos ML'ga 120km edasi mere 22rde Valparaíso'sse. See on huvitav linn, kus esmapilgul torkavad silma m2en6lvu katvad v2rvilised majad, seinu katvate graffitite rohkus ja funikul88rid, mis yhendavad mere22rset ning m2en6lval asuvaid linnaosasid.

Buss paneb meid maha paar kilomeetrit hostelist eemal, niiet teeme v2ikse jalutusk2igu m88da Puedro Montti t2navat hostelini. Siinsete linnadega on yldiselt v2ga lihtne, sest t2navanimed on igas linnas umbes samasugused ja korduvad ning j22vad h2sti meelde. Peamiselt on need nimetatud Tsiili ajaloos t2htsate inimeste j2rgi. N6uka ajal oli meil ka vist nii.

Hostel Casa Limon Verde asub m2ekyljel, vanalinna piirkonnas. Piirkond ise ei tundu just v2ga turvaline, ilmselt paljuski t2nu pisut r22mas majadele ning seinu katvatele joonistustele - p6him6tteliselt on siinkandis k6ik seinad pilte t2is maalitud; aga sellega muidugi harjub. Hostelis siiski n2idatakse linna piirkondi, mis on populaarsemad ja yhtlasi ka samas k6rval asuvat linnaosa, kus on k6rge kuritegevus ja kuhu ei soovitata 88sel minna. Linnat2navatel, mis labyrindina majade vahel kulgeb, sattusime tahtmatult sinna ysna l2hedale, kuid patrullpolitseinikud, kes s6itsid raudv6retatud klaasidega dziibis, palusid meil tagasi ohutumasse piirkonda p88rduda. Kyllalt turvalisest P6hja-Euroopa v2ikelinnast tulnuna ikka ei adu p2ris h2sti L6una-Ameerika eluolu. Ja Tsiilit peetakse L-Am k6ige turvalisemaks riigiks. Muidugi tuleb 2ra nimetada, et turvalisus on reeglina just linnade teema ja maapiirkonnad on tunduvalt ohutumad ja s6bralikumad, kus (v2idetavalt) ka lukustamata autodesse sisse ei tungita ning asjad pysivad yldiselt seal, kuhu need on j2etud.

Jalutame linnas majade vahel, proovime 2ra ligi 100 aasta vanused funikul88rid, mis siiani inimesi yles-alla s6idutavad ja k2ime meretoitu s88mas.


Kommentaare ei ole: