Päiksepaiste ja soojus on nüüd taas Eestimaise rõske külmusega vahetatud ja esimene töönädalgi seljataga. Meie reis ML'ga algas ühel jaanuarikuu õhtul sõiduga Tallinna, kust lendasime varahommikul Copenhagen'sse ja peale paaritunnist vahet edasi Tenerifele Sur (Reina Sofia) lennuväljale. Kuna me alustasime vara, siis jõudsime kohale pärastlõunasel ajal, mis on igati mõistlik variant :) Mingit kindlat transporti meil lennujaamast meie esimesse ööbimiskohta El Medanos ei olnud, niiet kõigepealt leidsime bussi, mis viis meid poolele teele ja edasi läksime .. hääletades :)
El Medano't tutvustatakse turismi-infos igal pool kui lohe- ja purjelaudurite lemmikpaika, meil olid seekord aga natuke teistsugused plaanid. Kuna Tenerife on looduslikult väga mitmekesine - põhja- ja lõunaosa on totaalselt erineva loodusega, siis ainult esimesed kaks päeva olime poolkõrbelise lõuna-osa rannikul. Teistel päevadel püüdsime läbi käia võimalikult erinevaid paiku: Teno poolsaare järsud mäed, Anaga loorberimetsad, El Teide vulkaan ning seda ümbritsev platoo ja kaldeera; natuke püüdsime jätkata ka Eestist alguse saanud huvi "mõisate ja kirikute" vastu, sest ka Kanaaridel on väga põnev (koloniaal)ajalugu.


Medanos käisime risti põiki läbi matkaraja Montaña Roja'le (hisp.k. Punane mägi). Punane on see mägi sellepärast, et sisaldab palju raua ühendeid, mis õhuniiskuse käes oksüdeeruvad. Üleminek oli kusjuures väga terav, mäge ümbritsesid kollakat tooni kivistunud liivaluided (liivakivid, aga genees on erinev meie Devoni liivakividest). Natuke sai veel rannikul ringi käidud, krabisid taga aetud ja lainetega võidu joostud, aga esimesed matkapäevad möödus kiiresti ja juba asusimegi teele põhja poole, kus asus meie maa-maja.

El Medano't tutvustatakse turismi-infos igal pool kui lohe- ja purjelaudurite lemmikpaika, meil olid seekord aga natuke teistsugused plaanid. Kuna Tenerife on looduslikult väga mitmekesine - põhja- ja lõunaosa on totaalselt erineva loodusega, siis ainult esimesed kaks päeva olime poolkõrbelise lõuna-osa rannikul. Teistel päevadel püüdsime läbi käia võimalikult erinevaid paiku: Teno poolsaare järsud mäed, Anaga loorberimetsad, El Teide vulkaan ning seda ümbritsev platoo ja kaldeera; natuke püüdsime jätkata ka Eestist alguse saanud huvi "mõisate ja kirikute" vastu, sest ka Kanaaridel on väga põnev (koloniaal)ajalugu.


Medanos käisime risti põiki läbi matkaraja Montaña Roja'le (hisp.k. Punane mägi). Punane on see mägi sellepärast, et sisaldab palju raua ühendeid, mis õhuniiskuse käes oksüdeeruvad. Üleminek oli kusjuures väga terav, mäge ümbritsesid kollakat tooni kivistunud liivaluided (liivakivid, aga genees on erinev meie Devoni liivakividest). Natuke sai veel rannikul ringi käidud, krabisid taga aetud ja lainetega võidu joostud, aga esimesed matkapäevad möödus kiiresti ja juba asusimegi teele põhja poole, kus asus meie maa-maja.

Kuna ilm kippus olema vihmane, siis võtsime endale vaba õhtu, et kodus ennast sisse seada ja süüa teha. Aga juba järgmisel hommikul läksime Icod'ist Teno poolsaarele Mascasse. Masca küla on Tenerifel päris tuntud, sellega käib kaasas ka väike mereröövlilugu, et siis kui olid veel purjekad, ei viinud sinna ühtegi teed ja piraadid ei käinud seda küla kunagi rüüstamas; muidu oli see rannikualadel paratamatu. Nüüd aga saab igaüks sinna vaatama minna ja meie läksime kaa. Siiski oli meie plaan läbida hoopis matkarada Masca küla kohal, mis kulgeb mööda pea püstloodis nõlvadega mäeahelikku. Rada on keskmise pikkusega (10km edasi-tagasi), aga tehniliselt kerge (füüsilist pingutamist ikka nõuab;), kuid väga põnev oma järskude nõlvade ja ootamatute vaadetega.

Masca küla mägede vahel, meie tee viis üle vasakul oleva kõige kõrgema mäe tipu (1034m).

Teele jäi ameerika agaave (Agave americana), mis olid pikad õied välja ajanud. Agaav õitseb vaid korra elus umbes 10 aasta vanusena ja siis sureb.


Tipu lähedal läks rada eriti mõnusaks. Taustal all paistab Masca. Tipu taga aga oli tükike lauget terrassnõlva, mis oli värskest rohust ereroheline ja millel õitsesid põõsaste vahel erinevad õistaimed. Nende lillede vahel kividel oli hea süüa, vaadata merd ja mäenõlvu. Päike vajus tasapisi horisondi poole, hakkas saabuma õhtu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar